Ragistaja nr 3 tagasiside

ragistajanr3Vastuseid saates paluti lahendajatel hinnata nelja uut koostajat ning tuua välja ka kuni kolme enim meeldinud ristsõna numbrid. Kui kõiki koostajaid hinnati enam-vähem võrdselt hästi (keskmised hinded 5-punkti skaalal: Holte 4,36, Arenei 4,12, Andres Murumets 3,95 ja Kristo Piiroja 3,90), siis ristsõnade hulgast eristusid mõned selgemalt.

Parimate ristsõnadena nimetati sagedamini järgmisi:

nr 9 (“Jokk ja sokk”, ristsõnarosolje, autor Enno Faster) – 12 korda
nr 8 (“Samanimelised antipoodid”, Holte mälumänguristsõna) – 11 korda
nr 2 (“Kõrreline”, küsimustega sõnaotsing, autor Enno Faster) – 10 korda
nr 5 (“Trummide mõistatus”, Arenei võtmemõistatus) – 10 korda
nr 6 (“Mure tühja kummiga”, värvikrüptogramm, autor Enno Faster) – 9 korda
nr 3 (“Treeneri soovitusel”, läbisegi küsimustega ristsõna, autor Enno Faster) – 7 korda
nr 17 (“Mälumänguristsõna”, autor Andres Murumets) – 5 korda
nr 10 (“Ühe kirjamehe mõttetera”, autor Arenei) – 4 korda
nr 20 (“Praaliv Parts”, ristsõnarosolje, autor Enno Faster) – 4 korda
nr 24 (“Eksootilised puud”, autor Enno Faster) – 4 korda
nr 36 (“Sõnni märgi all”, Arenei võtmemõistatus) – 4 korda
nr 1 (“Idüll tšilliga”, autor Kristo Piiroja) – 3 korda
nr 7 (“Linn 1”, autor Enno Faster) – 3 korda
nr 15 (“Hulkuv vaim”, küsimustega sõnaotsing, autor Enno Faster) – 3 korda
nr 29 (“Tšehhi sulemehed”, Holte mälumänguristsõna) – 3 korda
nr 20 (“Finišiponnistus”, ristsõnarosolje, autor Enno Faster) – 3 korda

42 vastaja poolt toodi enim meeldinute hulgas välja kokku 29 erinevat ristsõna 36-st ajakirjas ilmunud ühe- või kaheleheküljelisest ristsõnast. Kõik see näitab, et lahendajad on rahul praeguse mitmekesisusega ja mingeid suuremaid muutusi enam ajakirjas ette ei tule.

Ragistaja nr 3 auhindade võitjad

nr3auhinnad> 100-eurone vanaraamat.ee kinkekaart: Pille Hallop Võrumaalt

> 50-eurone vanaraamat.ee kinkekaart: Raivo Lõhkivi Saaremaalt

> Ristsõnakogumik Krüptomaania 1: Ivar Paimre Järvamaalt, Tiiu Elfenbein Raplamaalt ja Jane Pärtels Jõgevamaalt.

Peaauhinna võitja Pille Hallop (75) on ristsõnu lahendanud juba kaugest noorusest alates mitmesugustest ajakirjadest nagu näiteks Kultuur ja Elu, Noorus jt. Praegustest ristsõnaajakirjadest eelistab ta Kuma Kanget ja Meistriristikut, kuid lahendab ka teisi väljaandeid nagu Super Kuma, Suured Ruudud, Ristik, Megaristik, Miniristik, nüüd ka Ragistaja. Eriti meeldivad Eve Jaansoni, Andres Murumetsa, Rauno Pärnitsa tööd. Samuti meeldivad sporti käsitlevad ristsõnad. Mõne teatmeteose või interneti võtab ta lahendamisel appi vaid viimases hädas.

Kuna nooruses tegeles Pille palju spordiga (meelisaladeks olid kiiruisutamine, suusatamine ja ujumine), siis praegu on kujunenud suureks hobiks tugitoolisport, mis hõlmab peaaegu kõiki teles ülekantavaid suuremaid võistlusi. Ta armastab ka väga lugeda, osa võtta igasugustest viktoriinidest ja vastata mnemoturniiri küsimustele.

Kokku oli seekord 42 vastajat, kellest vaid 18 vastasid täielikult õigesti kõigi kümne küsitud ristsõna lahendused. See näitab, et lahendusi tasub saata ja kui need on kõik õiged, on peaauhinna võitmise tõenäosus üsna suur (viimati üle 5%). 14 vastuste saatjal oli vale üks lahendus kümnest.

Kõige enam valmistas raskusi ristsõna nr 1, mille õige lahendus oli “Red burning hot chili peppers” – chili nimelt ühe l-tähega nagu ka sarnase nimega USA rockbändi nimes. Siiski viis vastajat kirjutasid selle välja kahe l-tähega, mis ei lubanud vastust õigeks lugeda. Kaks vastajat eksisid aga sõnaga “burning”, kirjutades “burniig”, pidades lahendusega ristuva küsimuse “Võrkturundusettevõte” vastuseks GILD, mitte GNLD. Korra pakuti lahenduseks ka “Red bul ning hot chili peppers” ja viiel vastajal oli puudu/valesti kas mõni muu üksik sõna või kogu lahendus.

Ristsõna nr 2 õige lahendus oli “Raihein”. Valede variantidena pakuti “Aashein”, “Aruhein”, “Rainhein”, “Raevaht” ja kahel vastajal oli lahendus üldse puudu. Nr 5 lahendus oli “Tüdrukutele meeldivad kitarriga poisid”, kuid neli lahendajat kirjutas “kitarridega”. Nr 8 lahendus oli “Formosa osariik ja Taiwani saar” – siin valmistasid raskusi mõlemad nimed (Furmosa/Farmosa osariik ja Tahuani/Taivani/Taiwni saar). Nr 4 lahendus oli “Teravate otstega asjad” – viimane sõna, mis asus ristsõnas eraldi lahendusreal kui kaks esimest, oli puudu kolmel lahendajal.

Viie ülejäänud ristsõna lahendused ajakirja 10 esimesest, mis vastata tuli, ei valmistanud erilisi probleeme, need olid valed või puudu üksikutel lahendajatel.

Uus ristsõnaajakiri Krüptomaania

kryptom1Ragistaja ristsõnakirjastuselt on ilmunud uus väljaanne – Krüptomaania, mis on Eesti esimene täielikult vaid krüptogrammristsõnadest koosnev A5 formaadis mahukas kogumik, sisaldades 145 lehekülje suurust ristsõna. Krüptogrammides pole küsimusi, vaid iga täht on kodeeritud vastava numbriga, seega on neid nimetatud ka “numbrid tähtedeks” mõistatuseks.

Krüptogrammid on populaarne ristsõnatüüp paljudes maades. Näiteks inglise keeles on nad tuntud järgmiste nimetustega: cipher crossword, coded crossword, codewords, code breaker, alphacodes, alphapuzzle, kaidoku (koodi murdmine jaapani keeles). Ingliskeelsetele krüptogrammidele on omane pangrammatilisus ehk igas mõistatuses peab olema kasutatud kõiki inglise tähestiku 26 tähte. Seega paljud inglise lahendajad püüavad lahendama asudes kõigepealt tuvastada, kus asuvad Q ja U, sest Q haruldase tähena esineb igas mõistatuses tavaliselt vaid korra ja kuna temale järgneb alati U, siis nii saab kätte ühe vokaalidest.

Eestikeelsetes krüptogrammides pole tähestiku kõigi tähtede kasutamine levinud ja lahendama asudes püütakse kõigepealt tuvastada sagedasemad tähed, eriti aga sagedasemad vokaalid. Näiteks kui sõna algab kahe ühesuguse numbriga, on kindlasti tegu vokaaliga.

Krüptogrammide lahendamiseks on tarvis mõnevõrra teistsugust lähemist ja oskusi kui tavaristsõnade puhul. Krüptogrammid on küll ristsõnad, aga samas on nad suuresti ka loogikamõistatused. Krüptogrammi lahendamise raskus sõltub sellest, kui suure mõistatusega on tegu ja kui palju tähti on avatud. Antud kogumikus on kõik krüptogrammid A5 lehekülje suurusega ja kuna see on krüptogrammi jaoks üsna suur pind, siis on avatud võrdlemisi vähe tähti. Mida suurem on krüptogramm, seda rohkem on võimalusi erinevate tähtede tuletamiseks. Osades mõistatustes on avatud vaid üks täht. Leidub ka selliseid, kus pole avatud mitte ühtegi tähte – need on eriliseks väljakutseks tõelistele krüpto(gur)maanidele.

Krüptomaania ristsõnades on kasutatud vaid eestikeelseid sõnu ja lisaks riikide, rahvuste ja keelte nimesid. Pole kasutatud linnade nimesid jms. Pole kasutatud eesnimesid (naise- ega mehenimesid, v.a juhul, kui see on ka sõna, nt kalev) ega tuntud isikute nimesid. Samuti pole kasutatud käändes ega pöördes olevaid sõnu.

Väljaanne maksab 5 eurot ja on müügil umbes 400 ajakirjanduse müügikohas üle Eesti (A&O kauplused, Comarketid, Konsumid, Maksimarketid, Maximad, Prismad, R-kioskid, Rimid, Selverid ja mõned üksikpoed) kuni augusti lõpuni.

Põnevat koodimurdmist!

Ragistaja nr 2 auhindade võitjad

nr2auhinnad> 100 € ja Kõrsikute plaat “Heli jälgedes” koos bändiliikmete allkirjadega:

Heimar Taal Järvamaalt Paide vallast

> 50 € ja Kõrsikute plaat “Heli jälgedes” koos bändiliikmete allkirjadega:

Sven Valge Võrust

> Kõrsikute plaat “Heli jälgedes” koos bändiliikmete allkirjadega:

Aadu Kukk Ida-Virumaalt,

Hele Liivo Tallinnast,

Kai Põldoja Pärnust

 

heimarAastakümneid automaatik-seadistaja ja nüüd turvatöötaja ametis olev peaauhinna võitja Heimar Taal lahendab lisaks Ragistajale ka Kuma, Ristikute ja Pirko ristsõnaväljaandeid, kuigi viimased pakuvad vaid täiskirjutamise vaeva.

Otseseid lemmikkoostajaid ja -ristsõnatüüpe tal pole, ent eriti meeldivad karikatuuridega ja muud vaimuka puändiga ristsõnad. Sellest saigi kunagi tema ristsõnahuvi alguse, et leida lahendused karikatuuridega ristsõnadele.

Heimari teiseks põhiliseks hobiks on kokandus, toitudega katsetamine ja lihaga mängimine. Ka kokaraamatuid on kogunenud terve riiulitäis. Lugeda meeldib ka muid raamatuid.

Tagasiside kokkuvõte ja ristsõnarosoljed

rosoljemixRagistaja esimese numbri kohta andsid tagasisidet poolsada lahendajat. Vastajatest oli naisi 52% ja mehi 48%. Kuni 50-aastasi 32% ja sellest vanemaid 68%. Suure enamiku (84%) jaoks olid Ragistaja ristsõnad parajalt rasked. Liiga raskeks osutusid need 4%-le ja üsna kergeks 12%-le. Viiest erinevast ristsõnatüübist said kõrgeima keskmise hinde – 4,06 – tavalised ristsõnad. Küsimustega sõnadeotsingud etteantud täherägastikust said keskmiseks hindeks 3,82, segamini küsimustega ristsõnad 3,78, sõnaristid 3,72 ja segamini küsimustega värvikrüptogrammid 3,62.

Üldiselt soovitakse tavaliste ristsõnade kõrval näha ka palju muid ristsõnatüüpe. Ligi pooled vastajaist (46%) eelistavad, et ajakirjas oleks umbes 50% tavalisi ristsõnu ja ülejäänud osa hõlmaksid muud tüübid. Umbes kolmveerandi jagu tavalisi ristsõnu soovib näha 24% vastajaid, umbes veerandi jagu tavalisi ristsõnu tahab 22% vastajaid ja seda, et ajakiri koosneks täielikult tavalistest skandinaavia stiilis ristsõnadest, soovib 8% lahendajaid.

Küsitud sai, kas Ragistaja lahendajad soovivad edaspidi ajakirjast leida ka ristsõnasalateid ja krüptogramme. Selgelt üle pooltele (58%) oleksid salatid meeltmööda, neid ei soovi vaid 14% ja 28% on nende suhtes ükskõiksed. Seda võis olla ka mõnevõrra raske hinnata, sest ei osatud ette aimata, millest need salatid koosnenuks ja kui rasked olnuks. Krüptogrammidel ehk numbrid tähtedeks mõistatustel on toetajaid pisut vähem, neid sooviksid 50% lahendajaid, nende vastu on 24% ja neutraalsed 26%.

Arvestades kogu seda tagasisidet, on Ragistaja teise numbrisse lisandunud tavaristsõnade arvel kümme suurt kaheleheküljelist ristsõnasalatit ehk -rosoljet. Need koosnevad alternatiivsest värvikrüptogrammist, tavalisest numbrikrüptogrammist, kärgmõistatusest ja osaliselt anagrammidel põhinevast tavaristsõnast. Vastuseid saates saab taas anda ka oma hinnangu sellistele segaristsõnadele. Võrreldes eelmise numbriga on veidi muutunud ka sõnaristid, mis ilmselt paljudele olid liiga lihtsad, nüüd aga muutunud mõnevõrra raskemaks.

Oma lemmikristsõnakoostajaks peab Ragistaja lahendajatest 27% Villu Tammet ehk Adolf Mardikat, 25% Onu Unot, 10% Eve Jaansonit ja samapaljud Tiit Kervest ning 9% Rauno Pärnitsat. Muudest ajakirjadest on populaarsemad Super Kuma, Suured Ruudud, Meistriristik, Ristik ja Kuma Kange, mida kõiki lahendab regulaarselt 60-70% vastanuist.

Alates järgmisest numbrist hakkab Ragistaja tõenäoliselt avaldama ka teiste ristsõnakoostajate töid. Kui mõni koostaja arvab, et tema ristsõnad võiksid raskusastme poolest Ragistajasse sobida, siis paluks neil sellest teada anda.

Ragistaja nr 1 auhindade võitjad

playluggage>  Playluggage kohver: Marika Tiidumaa Tallinnast

>  50 eurot: Pirjo Kuldkepp Harjumaalt

>  50 eurot: Neeme Parman Järvamaalt

>  Ragistaja kolm väljaannet 2014. aastal: Ülo Jalast Ida-Virumaalt

>  Ragistaja kaks väljaannet pildiallkirja ja anagrammide pakkumise eest: Eva-Maria Virnas Põlvamaalt

Hea lahendaja!

Uus ristsõnaajakiri Ragistaja, mis hakkab ilmuma kolm korda aastas, pakub haaravat ja huvitavat ajaviidet pikaks ajaks, võimalust kontrollida ja täiendada oma teadmisi, lisaks piisavalt hasarti lahenduslausete leidmisel. See on mõeldud eelkõige kogenud ja nõudlikule lahendajale, kes otsib ristsõnadest parajat intellektuaalset väljakutset, midagi harivat ja uudset, aga ka omajagu humoorikat ja meelelahutuslikku. See püüab täita olulist tühimikku kohalikul ristsõnamaastikul.

95lkOn tõsiasi, et valdav osa ristsõnaväljaannetest on suunatud nn keskmisele lahendajale või “kogu perele”, mistõttu nende üldine kvaliteet ja raskusaste on kas väga kõikuv või suhteliselt lihtsapoolne. Paraku võib samamoodi iseloomustada ka nime poolest raskemaid ristsõnaajakirju, milles vähesed keerulisemad ristsõnad vahelduvad kergematega või mingite üsna segaste loogikaülesannetega.

Kogenud lahendaja seisukohast ei tohiks ristsõna mingil juhul kujuneda mehaaniliseks autopiloodil ruutude täitmiseks – see on aga võimalik vaid siis, kui enamus küsimusi on liiga lihtsad või ristsõnast ristsõnasse korduvad stampküsimused, mida paljud koostajad samas vormis harjunud kasutama juba aastakümneid.

Ajakirja Ragistaja koostaja arvates on ideaalne ristsõna selline, mis pole ei liiga lihtne ega ka ülemäära keeruline ning mis on temaatiliselt mitmekesine ja ajakohane. Ajakiri on täielikult värvitrükis, sisaldades põnevaid pilte, karikatuure ja lahenduslauseid. Selles on stampküsimuste hulk peaaegu olematu, iga lahendussõna ja küsimus on valitud nõnda, et võimalikult vähe esineks kordusi ja trafaretsusi – kõige tüütumaid asju kogenud lahendaja jaoks. Ka paljukasutatud sõnade puhul on püütud leida uudsel viisil küsimusi.

Ragistaja sisaldab üksnes ristsõnamõistatusi ja mitte ühtegi sudokut ega muud puhtalt loogikal põhinevat ülesannet. Ristsõnade kogumaht on 95 lehekülge, millest 75 lehekülge moodustavad populaarsed skandinaavia tüüpi ristsõnad. Ülejäänud osa hõlmavad neli muud ristsõnatüüpi, millest kolm on läbisegi küsimustega sõnadeotsingud või ristsõnad: 1) küsimustega sõnadeotsing etteantud täherägastikust, 2) segamini küsimustega ristsõna, 3) täiesti uudne läbisegi küsimustega ristsõna ja värvikrüptogrammi ristand – igaühte neist viis lehekülge. Samuti on viis lehekülge sõnariste – anagrammidel põhinevaid ristsõnamõistatusi.

Oodatud on kõikvõimalik tagasiside, eriti selle kohta, mis mahus mingeid ristsõnatüüpe selle ajakirja lahendajad sooviksid edaspidi näha.

Põnevat ragistamist!

Enno Faster,
koostaja ja kirjastaja

» Newer posts